Meist

Lühidalt ka siis rännumeestest ja reisi eesmärgist.
Mina - Helena, ametiühingulane
Kati - minu õde, suhtekorraldaja
Aivo - minu õemees, ministeeriumi ametnik

Reisi sihtkoht: Iraan
Reisi toimumisaeg: 12. aprill - 28. aprill 2010 (Kati ja Aivo jaoks kuni 7. mai)

Kõik algas tegelikult 2009. aasta kevadel, kui Mehhikost lennukiga koju sõites istusin kõrvuti Iraani noormehega, kes mulle Iraani kohta kõiksugu uut ja huvitavat rääkis. Tundus, et meie (loe: lääneinimeste) arusaamine iraanlastest ja moslemiühiskonnast on pehmelt öeldes väärastunud.

Sealt sündis idee käsitleda eestlaste arusaamu islamist ja moslemitest magistritöö raames. Aga tundus narr hakata sellist teemat käsitlema, kui mul endal puudub arusaamine sellest, milline on üks "korralik" moslemiriik. Olen nimelt üks nendest umbes seitsmest eestlasest, kes pole veel Egiptusessegi jõudnud, Türgist ja muudest hirmsatest kohtadest rääkimata.

Sai siis konsulteeritud Kati ja Aivo kui staažikate (st 2x Indias käinud) backpackeritega ja mõte läkski idanema. Enne jõule tekkis võimalus alla 8000 krooniga lennupiletid ära osta ja nii me selle asja ära vormistasimegi. Nüüd polnud enam pääsu.

Reisiplaani pani otsast lõpuni kokku Kati ja ega ma selle üle väga ei kurtnudki, Lonely Planet ja veebiavarused andsid talle nii selged juhised, et teadsime juba enne Iraani jõudmist, mis linnast millise transpordiga ja umbes millise raha eest me liigume. No ok, hinnad olid vahepeal küll kohati kolmekordistunud, aga ikkagi, eeltöö oli väga põhjalik. Kati koostas isegi reisimarsruudiga faili, mida ilmestasid veebist leitud fotod. Tõeline reisikorraldaja :)

Iraanis ei ole ATMe ega VISA/Mastercard kasutamise võimalust, seega pidime oma eelarve põhjalikult läbi mõtlema ja arvestama sellega, et kõik meie raha on kogu aeg meiega kaasas. See mõte tekitas minus reisi jooksul mitmel korral stressi, nagu selgus, täiesti asjatult...

Kuna täna on juba mai ja mina juba nädal aega omas mõnusas avaras privaatses duši ja wc-POTIGA :) kodus, siis kirjutan seda jutukest loomulikult tagantjärgi. Pidasin aga kogu reisi ajal päevikut, mida täitsin kohusetundlikult ja suurtes väsimusvaludes terve reisi jooksul. Seega kannan siia materjali võimalikult vahetult, toimetamata kujul, ja loodan, et neile, keda huvitab, on ka see järelkajastus piisavalt atraktiivne.