Iraanlaste viisakusnormidest tagantjärgi

Esimeses postituses mainisin, et viisin ennast kurssi mitmete Iraani ühiskonna viisakusnormidega, et mitte kedagi pahandada või ennast rumalaks teha.

Olgu siinkohal öeldud, et kogu reisi ajal ei kasutanud ma neist mitte ühtegi. Ei olnud mul meeles midagi kahe käega ulatada ja alati, kui mingit ostu tehes nõusolekut tahtsin näidata, lükkasin mõlema käe pöidlad rõõmsalt üles.

Pärast tuli, jah, välja, et nende jaoks on pöidla näitamine umbes nagu meil keskmise sõrme näitamine. Nii et iga kaubavahetuse käigus kostitasin ma kaupmeest järelikult lausa kaheraudsega :)

Aga keegi ei pahandanud :)

Üldse võib tagantjärgi öelda, et paljud nendest hirmudest, millega meie Iraani läksime ja mille eest kõik meid hoolega hoiatasid, osutusid suurel määral läänemaailma foobiateks. Ei kohanud me räiget ahistamist, ebasõbralikkust või üleolekut võimuesindajate poolt, usulist fanatismi - nada. Täiesti reisitav riik. Ainult biitši- ja suplusturistidele ei soovita :)