Ei haisenudki rongis kellelgi sokk :)
Sõime restoranivagunis jälle magusat leiba, sest restoranis süüa ei müüdud. Siin on kuiv magus sai väga popp kaup, ma ei saa aru, kuidas nad nii kõhnad samas on... Läksime seejärel oma kupeesse ja kebisime magama. Meie "toakaaslased" vaatasid meid sügava hämminguga - Kell 9 magama??!!" Otsustasin, et mina magades rätti ei kanna ja koorisin selle peast. Vanaema hakkas kohe mingit farsikeelset soovitust andma ja mehed lihtsalt jõllitasid. Aga olin selleks hetkeks liiga väsinud, et hoolida. Hommikul piilusin, et kuidas siis vanaema ise magab - ta lamas tikksirgelt selili ning oli endal varvaste alt üle kere pea alla ühe musta räti triiki tõmmanud. Nagu surnu.
Kell 8.30 hommikul jõudsime Kermani. Otsisime üle tunni aja hotelli, rasked seljakotid õlgadel. Lõpuks leidsime lihtsa külalistemaja, kus 3ne tuba maksis ca 200 krooni.
Külastasime seejärel bazaari ehk turgu, mis paiknes üle 1000 aasta vanas turulinnakus. Iraanis asuvad turud reeglina selleks eesmärgiks spetsiaalselt ehitatud kaarvõlvidega käikuderägastikes.
Otsisime bazaari lähedalt jälle ühe kohaliku noormehe abil üles kõrbetuurikorraldaja. Mees pakkus meile oma kontori köögis tšaid ja mõtles kiirelt välja viisi, kuidas meid oma olematusse ajakavasse juba sel õhtul ära mahutada. Siis tuli ta meiega hotelli ja rääkis peremehega sotid selgeks, et me saaks oma pakid sinna jätta ja selle öö asemel järgmisel ööl seal magada.
Leppisime kokku, et stardime kõrbesse kell 15.00, et jõuda kohale enne päikeseloojangut 17.00 paiku. Tegelikult jõudis ta omadega valmis kell 16.00. Mehe legendaarse Land Roveri asemel sõitsime kõrbesse ühe Dacia Loganit meenutava väikeautoga, mis haises nii sõidu ajal kui ka paar tundi pärast kohalejõudmist gaasi järgi. Tee peal külastasime mitmeid poode, kust onul oli vaja süüa osta, võtsime bensiini, vett jne jne. Täpselt päikeseloojangu ajaks ehk siis 2tunnise hilinemisega olimegi kohal.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar