2. päev - Miljoni Tähe Hotell

Selle teekonna ajal lõi välja minu sees peituv väike jaapanlane. Ma vahetpidamata klõpsisin oma uue (ehk Kati poolt Canonilt testimiseks hangitud) imetillukese aga tigeda fotoaparaadiga. Sellel on pildistabilisaator, mis tähendas seda, et olenemata sellest, kas buss, mille aknast pilti tegin, oli mäeserval külglibisemises või sõitis auto läbi maanteeaugu, ikka tulid pildid selged ja kaunid. Vahepeal suutsin kaamera autost välja ronides lähima 100 m raadiuses oleva ainsa kivi pihta pillata, aga Cännu pidas rõõmsalt vastu. Olen kolme päeva jooksul teinud juba üle 300 pildi :) Saab hakata hoolega kustutama :)

Ja päikeseloojanguline ja hommikul ka päikesetõusuline kõrbemaastik võimendas minu sisemise jaapanlase tungi kordades!



































































































































Õhtuks tegi teejuht baklažaanist ja suhkrupeedist lambapiimajogurti-küüslaugukastmega pudrutaolist massi, mille kõrvale kohalikku valget leiba ja julgemad ka rosinaid sõid. Äärmiselt maitsev :) Siis pugesime oma magamiskottidesse ja hakkasime Hosseini nn Miljoni Tähe Hotelli suurimat väärtust ehk tähistaevast nautima. Nii umbes 3 minutit. Siis olime outis.

Hommikul püüdsime Katiga päiksetõusu pildile ja võtsime vastu otsuse, et neli ööd ja neli päeva ühtedes riietes veeta on rõve ja täna PEAME endale uued kaltsud hankima. Me nimelt eeldasime, et ostame riided siit, ja ei võtnud suurt midagi Eestist kaasa. Aga selle kavatsuse teostamine osutus palju keerulisemaks ja kallimaks, kui arvasime.

Hetkel pakime närviliselt oma asju, et endiselt magav onu saaks aru, et tahame minema hakata. Kõhud tühjad ja tahaks natuke kaugemal kõrbes ka ringi vaadata enne linna naasmist.