Aga oli ikka VIP küll :) Bussis olid laiad nahkistmed, mida oli võimalik lasta lamamisasendisse. Buss oli meeldivalt, aga mitte üleliia jahe, vahekäigus ilutses pärsia vaip. Lisaks kahele bussijuhile oli meeskonnas ka kaks reisisaatjat, kes mitte niisama ei sõitnud kaasas, vaid pakkisid kohvreid, kontrollisid pileteid, jagasid reisijatele suupisteid ja jooke, mis kuulusid samuti piletihinna sisse. Shirazi sõites oli ühe reisisaatja funktsioon joosta suure kiviga bussist maha ja paigutada see alles liikuva bussi ratta ette - bussil polnud käsipidurit ja kuidagi pidi seda ju paigal hoidma. Tänane buss oli aga nii VIP, et isegi inimkäsipidurit polnud vaja.
Värske ametiühingulasena on mul natuke raske seda hinda mõista. OK - bensiin maksab kohalikele 1 kroon liitri eest. Aga kui kaua maksavad bussifirmad sellise raha eest tagasi Volvo-busside tasu? Kui vähe saavad bussijuhid ja reisisaatjad palka?
Kuigi mul on sageli siin halb tunne selle pärast, et mind teenindavad inimesed nii vähe raha saavad, kauplen siiski alati kui võimalik hinda hoolega alla :) Näiteks, kui saime Katiga rongijaamas kaks pooleliitrist veepudelit 6 krooni asemel 5 krooniga, tundsime ennast tõeliste võitjatena :) Aga tegelikult, kui nüüd aus olla, oli tookord asi selles, et me saime veel hindadest halvasti aru. Arvasime, et meilt küsiti 60 krooni ja saime 10 krooni hinnast maha...
Eriti suur on kontrast nende busside ja ülejäänud sõidukite vahel. Need minibussid, millega eile sõitsime, olid üsna vanad, äkki isegi 70ndatest. Möirgasid igal juhul loomakombel.
Taksod on siin ka üldjuhul kohalik toodang Saipa või Samand, autod vanad Peugeot'd, KIAd ja muu soodne pudi-padi, mida maanteid ääristavates arvukates töökodades päevast päeva üles kõpitsetakse. Seega vahelduseks ennast kolme takso-otsa hinnaga võrdse summa eest 7 tundi VIPina tunda on lahe :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar