10.6.10

Intiimsuhetest Iraanis

Eriti põnevaks kujunes meie esimesel Esfahani-õhtul ühe naisteseltskonnaga peetud vestlus, kus meile esitatud küsimused meie eraelu kohta andsid märku sellest, kuivõrd on seadusega raamitud Iraani elanike eraelu.

Esimesena küsiti meilt kusjuures, kas nad on meie arvates kaunid. Kinnitasime, et loomulikult on nad kaunid, eriti nende etniliselt omapärased ninad. Sest tõepoolest – kahju on mõelda, et nad vihkavad oma loomulikku eripära sedavõrd, et soovivad seda kirurgi abil nii pea kui võimalik parandada.

Teiseks uuriti, et kas me oleme siin üksinda. Iraani naised teatavasti võivad oma igapäevaasju küll linnas üksi ajada, aga üksinda võõras linnas liikuv naine ei ole enam vastuvõetav. Aga meil oli hooldajaks ju kaasas Aivo, kes mõned sammud eemal ühele Iraani vanamehele Eesti elukommetest ja samuti inimsuhetest aru andis. Et kas tegelikult on ka nii, et võid ükskõik kellega magada ilma et oleks abielus ja vangi ei pandagi. Ja siis tekkis tüüpiline küsimus, et kesasi on Katile Aivo :)

‘Boyfriend’ või, mis veel hullem, ‘elukaaslane’ on iraanlastele suhteliselt suurt segadust tekitav termin. Nad näevad siin küll välismaised filme ja seriaale, kus inimsuhted meile tavapärasel kombel toimivad, aga nende elu on sedavõrd teistsugune, et nad siiski päris hästi neid kombeid ei mõista.

Nimelt on siin tavaline see, et naisterahvas veedab vastassooga aega ainult ülikooliseltskonnas või oma suguvõsas. Kui naine on kas oma suguvõsa sidemete kaudu või ülikoolist leidnud sobiva kandidaadi, siis võib ta soovi korral kuue kuu jooksul oma potentsiaalset abikaasat tundma õppida. Šiiitide seas on levinud ka selline huvitav asi nagu tähtajaline abielu, mille jooksul võib elada koos, astuda suguühtesse, saada lapsi jne, aga mis tähtaja möödudes lihtsalt lõpetatakse, pikendatakse või muudetakse püsivaks abieluks.

















Üldjuhul aga naine võõra mehega tänaval ringi kõndida ei või, isegi mitte oma kihlatuga. Ja kui sellise käitumisega vahele jääd, on karistused oi kui karmid. Seepärast soovitatakse üldiselt turistipaarikestel Iraanis ennast avalikkuses ka tagasi hoida, aga tundub, et Kati ja Aivo harvajuhtunud käest kinni hoidmise või põsemusi peale eriti silmi ei pööritata. Eks ajad muutuvad ka siin.

Aga sellest, et naine elab juba kaheksa aastat koos mehega, kellega ta abielus ei ole, iraanlased lihtsalt ei saa aru. Mitte et nad meid hukka mõistaks, aga nende elus ja arusaamades sellist kooseluvormi lihtsalt ei eksisteeri. Eriti tegi meile Katiga nalja see, kui naised küsisid Kati käest, et kas tema boyfriend siis ei pahanda, kui Kati ühel päeval abiellub. Selgitasime, et kui ta abiellub, siis ikka boyfriendiga.

Mina olin vähem huvitav, aga eks üksinda omas korteris elav töötav naisterahvas, kellel on austaja, kellega ta koos ei ela, oli ka parajalt segane nähtus.

Iga kord, kui naistele midagi nende mõistes uskumatut läänemaailma regulatsioonideta toimivatest inimsuhetest rääkisime, läksid nende silmad aina rohkem särama ja nad põlesid lausa ärevusest. Nendes pulbitseb ikka meeletu iha vabaduse, eneseväljenduse ja väljaspool seadusega seatud raame enese teostamise järele. Riietust ette kirjutavad reeglid on märkamatud selle kõrval, kui ahistavad on siin inimeste eraelu kujundavad seadused.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar