Oleme siin füüsiliselt nii tihedalt koos, et peame end tõsiselt vaos hoidma, et tüli majja ei tuleks. Aga noh, kui maksad öö eest nii umbes 80 krooni näkku, siis võib mõne madina ju välja kannatada.
Võrreldes seniste peatuspaikadega on Esfahan väga suur, aga kesklinn asub õnneks kompaktselt meie hotellist mõne kilomeetri raadiuses. Jalutasime tohutule peaväljakule, mis on kuuldavasti oma suuruselt maailma teine suurim väljak Tiananmeni järel. Ja kuigi selle nimi on Imaami väljak, siis tegelikult oli selle algne funktsioon üsna vähepühalik – platsil mängiti nimelt aastasadu tagasi polot.
Platsi ääristab mitmekordne bazaarivõrgustik, väljaku keskel on bassein ja muruväljak, millel piknikumaiad iraanlased pimeduseni istuvad, ja selle ümber teevad lõbusõitu arvukad hobukaarikud.
Sellel väljakul olime meie kuningad – kõik tahtsid meiega rääkida, et inglise keelt harjutada ja välismaailma kommetest kuulda. Üks noormees, kes valmistub augustis USAsse doktorikraadi saamiseks ülikooli minema, pidi inglise keele harjutamise eesmärgil lausa regulaarselt sellel platsil aega veetma.
Platsi ääres on ka üks suurimaid kohalikke mošeesid, Shahi mošee, mida külastasime. Oli selline ilus ja sinine, nagu nad siin ikka kipuvad olema, aga tõesti suur.
Hotelliga hoiame kokku, aga muus osas laseme siinses ostuparadiisis oma sajatuhandestel lennata. Sain näiteks lõpuks ometi Pärsia luuleantoloogia, mida teisest päevast alates ihaldanud olin, ja ostsin mõned ehted ja meened. Elu on ju nagu lill, kui oled Esfahanis! :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar